Milliseid spetsialiste on ehitusprojekti koostamiseks vaja?

Ehitusprojekt ei ole ainult arhitektuurne joonis. Selles võivad olla kirjeldatud hoone paiknemine krundil, ruumilahendus, konstruktsioonid, küte ja ventilatsioon, veevarustus ja kanalisatsioon, elektripaigaldised, tuleohutus ning muud konkreetse ehitise jaoks olulised lahendused. Ehitusprojekt peab vastama ehitisele ja kavandatavatele töödele kohalduvatele nõuetele. Kõiki projektiosi ei ole igal objektil vaja samas mahus.

Seetõttu tasub projekteerimist tellides alustada mitte spetsialistide võimalikult pika nimekirja koostamisest, vaid küsimusest: mida soovin ehitada või muuta, millist tulemust vajan ning millised projektiosad on selleks vajalikud?

1. Arhitekt või arhitektuurse osa projekteerija

Arhitekt või vastava pädevusega projekteerija aitab läbi mõelda hoone ruumilahenduse, välisilme, paiknemise krundil, kasutusotstarbe ja seosed ümbritseva keskkonnaga. Uue maja puhul võib see hõlmata ruumide paigutust ja liikumisteid; ümberehituse korral olemasolevate ruumide muutmist ja uute vajaduste lahendamist.

Arhitektuurne lahendus mõjutab ka teiste spetsialistide tööd. Näiteks ruumide paigutus, akende asukohad ja katuse kuju võivad mõjutada konstruktsioone, küttesüsteemi, ventilatsiooni ja elektrilahendusi.

2. Peaprojekteerija – kes seob eri osad tervikuks?

Kui ehitusprojekti koostamisel osaleb mitu projekteerijat, tuleb määrata isik, kes vastutab projekti terviklikkuse ja eri projektiosade omavahelise sobivuse eest. Seda rolli nimetatakse peaprojekteerijaks. Ta aitab koordineerida eri osade koostamist ja lahendada olukordi, kus ühe spetsialisti lahendus mõjutab teise tööd.

Peaprojekteerija ei pea tingimata kõiki projektiosi ise koostama. Oluline on, et tema roll, vastutus ja töö ulatus oleksid tellijaga kokku lepitud. Kui tellid teenuse ühest ettevõttest, küsi, kas ettevõte korraldab ka eriosade projekteerijate kaasamise ja projektiosade kokkusobivuse kontrolli.

3. Konstruktor ehk ehituskonstruktsioonide projekteerija

Konstruktor lahendab hoone kandekonstruktsioonid ja nende toimimise. Sõltuvalt ehitisest võib tema töö puudutada vundamenti, kandvaid seinu, poste, talasid, vahelagesid, katusekonstruktsioone ning vajalikke ühendus- ja sõlmlahendusi.

Konstruktori kaasamine on eriti oluline siis, kui ehitatakse uut hoonet, muudetakse kandvaid konstruktsioone, tehakse juurdeehitust või on vaja hinnata olemasoleva hoone konstruktsioonide seisukorda. Vajalik töömaht sõltub projekti sisust ja ehitise keerukusest.

4. Tehnosüsteemide projekteerijad

Hoone mugavus, ohutus ja toimivus sõltuvad ka tehnosüsteemidest. Sõltuvalt projektist võib vaja minna järgmisi spetsialiste:

• Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse projekteerija – aitab valida ja kavandada ruumide kütmise, õhuvahetuse ning vajaduse korral jahutuse lahendused.
• Veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerija – kavandab veevarustuse, reovee ärajuhtimise ja muud vajalikud vee- ja kanalisatsioonilahendused.
• Elektripaigaldiste projekteerija – kavandab elektrivarustuse ja vastavalt vajadusele nõrkvoolu-, side-, turva- või automaatikalahendused.
• Gaasivarustuse või muu erisüsteemi projekteerija – kaasatakse siis, kui kavandatav ehitis ja valitud tehniline lahendus seda eeldavad.

Kõik need ülesanded ei tähenda alati eraldi ettevõtte tellimist. Üks projekteerimisettevõte võib pakkuda mitut teenust või kaasata koostööpartnereid. Kokkulepe peab siiski üheselt näitama, millised projektiosad hinna sisse kuuluvad ja kes nende eest vastutab.

5. Tuleohutuse ja energiatõhususe spetsialistid

Tuleohutuse nõuded mõjutavad näiteks hoone kasutusviisi, evakuatsiooni, tuletõkkelahendusi ja ohutut kasutamist. Millist tuleohutuse lahendust ning kui põhjalikku dokumentatsiooni vajatakse, sõltub muu hulgas ehitise liigist, suurusest ja kasutusotstarbest.

Samuti tuleb arvestada energiatõhususe nõuetega. Vajalikud arvutused, lähteandmed ja dokumentatsioon sõltuvad projektist ning kohaldatavatest nõuetest. Küsi projekteerijalt, kes vastutab nende teemade käsitlemise eest ja kas see töö kuulub kokkulepitud teenuse hulka.

6. Kas vaja võib minna ka teisi spetsialiste?

Jah. Sõltuvalt ehitisest ja selle asukohast võib vaja minna ka sisearhitekti, maastikuarhitekti, akustika- või valgustusspetsialisti, geodeeti, geotehnikut või muud eksperti. Geodeetilised mõõdistused ja pinnaseuuringud annavad projekteerijatele olulisi lähteandmeid, kuid ei ole iseenesest sama asi mis ehitusprojekti projektiosad.

Olemasoleva hoone renoveerimisel või laiendamisel võib olla tarvis mõõdistada hoone praegune olukord või hinnata konstruktsioone enne uue lahenduse koostamist. Kõik lisatööd tuleks siduda konkreetse eesmärgiga ning enne tellimist selgeks teha, miks neid vaja on.

Kuidas aru saada, milliseid spetsialiste sinu projekt vajab?

Hea projekteerija või peaprojekteerija aitab vajaduse läbi hinnata, kuid tellijana saad pakkumiste võrdlemiseks valmistuda. Pane enne päringu esitamist kirja, mida soovid ehitada või muuta, kus objekt asub, kas sul on olemas planeering, geodeetiline alusplaan või varasem projekt ning millal soovid tööga edasi liikuda.

Kontrollnimekiri enne hinnapakkumise küsimist

• Milliseid projektiosi pakkumine sisaldab ja millised jäävad sellest välja?
• Kes on peaprojekteerija või projekti terviklikkuse eest vastutav isik?
• Kes koostab konstruktsioonide, tehnosüsteemide ja tuleohutuse osa, kui need on vajalikud?
• Kas pakkumine sisaldab lähteandmete ülevaatamist, vajalikke uuringuid või mõõdistusi, kooskõlastuste ettevalmistamist ja suhtlust teiste osapooltega?
• Millised dokumendid ja failid antakse töö lõpus üle ning millises vormingus?
• Kuidas lepitakse kokku muudatused, lisatööd, tähtajad ja nende maksumus?
• Kas projektiga seotud spetsialistide pädevus vastab konkreetse töö nõuetele? Ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti puhul tuleb kontrollida kohaldatavaid kvalifikatsiooninõudeid.

Mida hinnapakkumisi võrreldes silmas pidada?

Ära võrdle ainult lõppsummat. Üks pakkumine võib sisaldada arhitektuurset lahendust, konstruktsioone ja tehnosüsteeme, teine aga ainult osa neist. Võrdle sama töömahtu, projekti staadiumi, üleantavaid dokumente, koordineerimise vastutust, tähtaegu ning seda, kuidas käsitletakse muudatusi.

Kui pakkumisest jääb mõni osa arusaamatuks, palu see enne lepingu sõlmimist lahti kirjutada. Selge kokkulepe aitab vältida olukorda, kus ehitamise eel selgub, et mõni vajalik projektiosa, arvutus või kooskõlastus tuleb eraldi juurde tellida.

Korduma kippuvad küsimused

Kas kõik spetsialistid tuleb ise üles otsida?

Mitte tingimata. Mõni projekteerimisettevõte pakub kogu vajaliku teenuse ja koordineerib koostööpartnereid. Teisel juhul võib tellija sõlmida eri spetsialistidega eraldi lepingud. Oluline on eelnevalt kokku leppida, kes koordineerib tööd ja vastutab projektiosade kokkusobivuse eest.

Kas iga maja puhul on vaja sama spetsialistide ringi?

Ei. Vajadus sõltub ehitisest, kavandatavatest töödest, tehnilistest lahendustest ja kohaldatavatest nõuetest. Näiteks lihtsam ümberehitus ja uue maja ehitamine võivad vajada erineva mahuga projekteerimist.

Kuidas kontrollida projekteerija pädevust?

Uuri ettevõtte varasemaid töid ja küsi, kes konkreetse projektiosa eest vastutab. Tegevusaladel, kus seadus nõuab pädeva isiku kvalifikatsiooni, saab asjakohase

Leia oma projektile sobivad spetsialistid

Kui tead, millist hoonet või ruumi soovid rajada, renoveerida või muuta, pane oma vajadused kirja ja küsi võrreldavaid pakkumisi. BeforeBuildingus saad esitada tasuta päringu ning tutvuda teenusepakkujatega, kes tunnevad sinu projekti vastu huvi.

Kasulikud allikad

Artikkel on üldistav praktiline juhis. Konkreetse projekti puhul tuleb kontrollida kehtivaid nõudeid ja objekti asjaolusid.

1. Ehitusseadustik (sh pädevuse ja ehitusprojekti nõuded) Vaata kehtivat teksti Riigi Teatajas

2. Majandus- ja taristuministri määrus „Nõuded ehitusprojektile”: Vaata kehtivat teksti Riigi Teatajas

3. TTJA – pädev isik ja kutsekvalifikatsioon: Ava veebileht

4. Kutseregister: Ava veebileht