Projekteerimine
Mis on eriosade projektid ja millal neid vaja läheb?
Maja projekti vaadates jäävad esimesena silma tavaliselt hoone välimus ja ruumide paigutus. Kuid selleks, et kodu oleks soe, mugav ja turvaline, tuleb läbi mõelda ka kõik tehnosüsteemid: kuidas liigub majas õhk, kust tuleb vesi, kuhu juhitakse reovesi ning kuidas lahendatakse küte ja elekter.
Neid lahendusi käsitlevad sageli eriosade projektid. Need aitavad kavandada hoone tehnosüsteeme nii, et need toimiksid koos arhitektuurse lahenduse ja konstruktsioonidega. Milliseid projekte võib vaja minna ja mida peaks tellija enne alustamist teadma?
Mis on eriosade projektid ja millal neid vaja läheb?
Neid lahendusi käsitlevad sageli eriosade projektid. Need aitavad kavandada hoone tehnosüsteeme nii, et need toimiksid koos arhitektuurse lahenduse ja konstruktsioonidega. Milliseid projekte võib vaja minna ja mida peaks tellija enne alustamist teadma?
1. Mis on eriosade projektid?
Eriosade projektid kirjeldavad hoone tehnosüsteeme ja nende lahendusi. Kui arhitektuurne projekt keskendub muu hulgas hoone välisilmele, ruumide paigutusele ja kasutusmugavusele, siis eriosade projektides kavandatakse näiteks kütte-, ventilatsiooni-, veevarustus-, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteeme.
Eriosade täpne koosseis sõltub hoonest, selle kasutusest, tehnilistest vajadustest ja projekti etapist. Kõikide hoonete puhul ei ole vaja täpselt sama dokumentatsiooni.
2. Milliseid eriosade projekte võib vaja minna?
Küte, ventilatsioon ja jahutus
Küttelahendus aitab tagada sobiva sisetemperatuuri. Ventilatsioon korraldab värske õhu juurdevoolu ja kasutatud õhu eemaldamise. Vajaduse korral kavandatakse ka jahutus. Nende süsteemide valik mõjutab nii energiakasutust, sisekliimat kui ka tehnoruumide ja seadmete paigutust.
Veevarustus ja kanalisatsioon
Veevarustuse lahendus näitab, kuidas jõuab vesi hoonesse ning kuidas korraldatakse reovee ärajuhtimine. Sõltuvalt asukohast võib olla vaja arvestada ühisvõrkudega liitumise või lokaalse lahendusega, näiteks puurkaevu, mahuti või reoveepuhastiga. Sobiv lahendus tuleb selgitada välja konkreetse kinnistu ja nõuete põhjal.
Elektripaigaldis
Elektriprojektis kavandatakse elektrivarustus ja muud vajalikud elektripaigaldised. Läbi tuleb mõelda näiteks valgustus, pistikupesade asukohad, suurema võimsusega seadmed ning vajaduse korral laadimispunkti või päikesepaneelide valmidus. Soovid tasub varakult läbi arutada, sest hilisemad muudatused võivad olla keerulisemad.
Sõltuvalt hoonest ja selle vajadustest võib vaja minna ka muid erilahendusi, näiteks nõrkvoolu-, automaatika- või tuleohutusega seotud lahendusi.
3. Millal eriosade projekte vaja läheb?
Eriosade lahendustega tasub tegeleda juba projekteerimise käigus, mitte alles siis, kui ehitustööd on alanud. Nii saab tehnosüsteemide ruumivajaduse, seadmete asukohad ja torude või kanalite kulgemise varakult hoone lahendusega sobitada.
Millises mahus ja millises projekti etapis eriosade projektid vajalikud on, sõltub kavandatavast ehitisest, ehitustöödest ning kohalduvatest nõuetest. Vajadus tuleks arhitekti ja projekteerijatega läbi arutada ning kontrollida, millist dokumentatsiooni konkreetse projekti puhul nõutakse.
4. Miks ei piisa ainult arhitektuursest projektist?
Arhitektuurne projekt loob hoone ruumilise ja arhitektuurse lahenduse, kuid tehnosüsteemid vajavad samuti läbimõeldud kavandamist. Näiteks vajavad ventilatsioonikanalid ruumi, kütteseadmed ja soojuspump sobivat asukohta ning vee- ja kanalisatsioonitorud läbimõeldud trasse.
Kui need küsimused jäävad liiga hilja lahendada, võib selguda, et lae kõrgust, tehnoruumi suurust või mõnda ruumilahendust tuleb muuta. Samuti võib tekkida vajadus torusid või kanaleid ümber paigutada. Eriosade varajane kavandamine aitab selliseid vastuolusid vähendada.
5. Kuidas eriosade projekteerimine arhitektuuri ja teiste osadega kokku sobib?
Hoone eri projektiosad mõjutavad üksteist. Seetõttu peavad arhitekt, konstruktor ja eriosade projekteerijad tegema koostööd ning kontrollima, et nende lahendused oleksid omavahel kooskõlas.
Näiteks peab ventilatsioonikanalite jaoks olema piisavalt ruumi, konstruktsioonidesse tehtavad läbiviigud tuleb läbi mõelda ning tehnoseadmete asukohad peavad sobima nii hoone kasutuse kui ka arhitektuurse lahendusega. Mida varem võimalikud vastuolud avastatakse, seda lihtsam on neid lahendada enne ehitamist.
6. Mida tellija peaks enne projekteerimise tellimist küsima?
- Milliseid eriosade lahendusi minu hoone vajab? Vajadus sõltub hoone tüübist, asukohast, kasutusest ja kavandatavatest tehnosüsteemidest.
- Millises mahus projekt koostatakse? Täpsusta, millised joonised, arvutused, seletuskirjad ja muud dokumendid on pakkumises.
- Kes koordineerib eri projekteerijate tööd? Uuri, kuidas tagatakse, et arhitektuurne lahendus, konstruktsioonid ja tehnosüsteemid omavahel sobivad.
- Kas pakkumine sisaldab kõiki vajalikke töid? Kontrolli, kas liitumistingimused, uuringud, kooskõlastused või muud lisatööd on hinnas või tuleb need eraldi tellida.
- Millist infot on vaja töö alustamiseks? Näiteks võivad olla vajalikud lähteülesanne, geodeetiline alusplaan, arhitektuurne lahendus ja andmed tehnovõrkude kohta.
Kokkuvõtteks
Eriosade projektid aitavad kavandada maja tehnosüsteeme, mis muudavad hoone toimivaks, mugavaks ja turvaliseks. Nende täpne vajadus ja maht sõltuvad konkreetsest ehitisest ning kehtivatest nõuetest.
Tellija jaoks on kõige olulisem arutada tehnosüsteemide vajadused läbi juba projekteerimise alguses ning veenduda, et eri osade projekteerijad teevad omavahel koostööd. Nii on lihtsam vältida hilisemaid muudatusi ja tagada, et maja eri lahendused toimivad tervikuna.
Otsid oma projektile sobivat projekteerijat? BeforeBuildingu kaudu saad esitada tasuta päringu ning leida spetsialisti, kes aitab sul vajalikud lahendused läbi mõelda.
BeforeBuilding – leia oma projektile sobiv spetsialist ühest kohast.