Mis on geodeetiline alusplaan ja millal seda vaja on?

Enne maja ehitamist, juurdeehituse kavandamist või krundi ümberkujundamist on oluline teada, milline on maa-ala tegelik olukord. Geodeetiline alusplaan ehk geoalus koondab projekteerimiseks vajalikku infot näiteks maapinna kõrguste, olemasolevate hoonete, teede ja tehnovõrkude kohta. See aitab projekteerijal kavandada lahenduse, mis sobitub päriselt olemasoleva krundi ja selle tingimustega.

Mis on geodeetiline alusplaan?

Geodeetiline alusplaan on maa-ala plaan, mis koostatakse topo-geodeetilise uuringu tulemusel. Uuringu käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja esitatakse kavandatava ehitise või planeeringuga seotud maa-ala olemasolev olukord. Selle eesmärk on anda planeerijale ja projekteerijale usaldusväärsed lähteandmed, mitte kujundada veel tulevast lahendust.

Olenevalt tööülesandest võib geoalus kajastada näiteks:

• Maapinna kõrgusi ja reljeefi.
• Olemasolevaid hooneid, rajatisi ja muid nähtavaid olukorraelemente.
• Teid, juurdepääse, katendeid ning muid maa-ala osi.
• Mõõdistusala ja lähteandmete põhjal esitatud katastriüksuste piire.
• Tehnovõrke ja nendega seotud objekte ulatuses, mis on töö käigus tuvastatud või asjakohastest andmetest saadud.

Geoaluse täpne sisu sõltub mõõdistusala ulatusest, lähteülesandest ja konkreetse projekti vajadustest. Seetõttu tasub enne tellimist projekteerijaga kokku leppida, milliseid andmeid on vaja ning millises vormis need tuleb üle anda.

Millal võib geodeetilist alusplaani vaja minna?

Geoalust kasutatakse sageli siis, kui projekti koostamiseks on vaja täpset ja ajakohast ülevaadet olemasolevast maa-alast. Näiteks võib see olla vajalik või mõistlik lähtealus järgmistel juhtudel:

• Uue elamu või muu hoone kavandamisel.
• Olemasoleva hoone juurdeehituse või ümberkujundamise ettevalmistamisel.
• Abihoonete, terrasside, tugimüüride, juurdepääsude või muude õuerajatiste planeerimisel.
• Krundi kõrguste, sademevee ärajuhtimise või haljastuse lahendamisel.
• Tehnovõrkude kavandamisel või olemasoleva olukorra täpsustamisel.
• Planeeringu või ehitusprojekti jaoks vajalike ruumiandmete kogumisel.

See ei tähenda, et iga ehitustöö puhul tuleb automaatselt tellida uus geoalus. Vajadus sõltub kavandatava töö iseloomust, olemasolevate andmete ajakohasusest, projekteerija lähteülesandest ja asukohale kehtivatest tingimustest. Kõige mõistlikum on see enne tellimist projekteerija või kohaliku omavalitsusega üle täpsustada.

Mida geoalus näitab – ja mida mitte?

Geoalus kirjeldab maa-ala mõõdistamise ajal tuvastatud olukorda. See ei ole valmis ehitusprojekt ega sisalda iseenesest kõiki tulevase hoone kavandamiseks vajalikke uuringuid. Näiteks pinnasekihtide ja ehitustingimuste hindamiseks võib eraldi vaja minna ehitusgeoloogilist uuringut. Olemasoleva hoone ruumide täpseks kirjeldamiseks võib olla vaja hoone mõõdistamist.

Oluline on ka kinnistu piiri küsimus. Geoalusele kantud katastriüksuse piir põhineb olemasolevatel piiriandmetel ega pruugi määrata piiri maastikul piisava täpsusega. Kui kavandad ehitist või rajatist piiri lähedale või piiri asukoht on ebaselge, küsi nõu litsentseeritud maamõõtjalt. Katastrimõõdistamine ja geoaluse koostamine on eri eesmärgiga tööd.

Kas olemasolevat geoalust saab uuesti kasutada?

Mõnikord saab. Enne otsustamist tuleb aga kontrollida, kas olemasolev plaan kajastab praegust olukorda, katab kavandatava töö jaoks vajaliku ala ja sisaldab projekti jaoks vajalikku infot. Vahepeal võib krundile olla tekkinud uusi hooneid, rajatisi või tehnovõrke, muutunud võivad olla pinnakõrgused või juurdepääsud.

Ära eelda, et vana fail sobib automaatselt uue projekti aluseks või et see ei sobi enam üksnes vanuse tõttu. Näita plaani projekteerijale või geodeedile ning küsi, kas seda saab kasutada, täiendada või on vaja teha uus mõõdistus. Samuti selgita välja, kas kohalik omavalitsus või konkreetse projekti lähteülesanne seab täiendavaid tingimusi.

Kuidas geoalust tellida? Neli praktilist sammu

1. Kirjelda kavandatavat tööd. Kas plaanid uut maja, juurdeehitust, õuerajatisi või kogu krundi korrastamist? Too välja kinnistu asukoht ja peamised soovid.

2. Küsi projekteerijalt, mida on vaja. Uuri, kui suur ala tuleb mõõdistada, kui detailsed andmed on vajalikud ning kas olemasolevaid mõõdistusi saab kasutada.

3. Anna geodeedile võimalikult selge lähteülesanne. Esita aadress või katastritunnus, kavandatava töö kirjeldus ning olemasolevad plaanid ja dokumendid. Leppige kokku ka digitaalsete failide vorming ja üleantavad materjalid.

4. Kontrolli tulemus enne projekteerimise algust üle. Veendu koos projekteerijaga, et üle antud plaan katab vajaliku ala ja sisaldab projekti jaoks kokkulepitud andmeid.

Mida hinnapakkumises üle kontrollida?

Kui saad geoaluse koostamiseks hinnapakkumise, võrdle pakkumisi sama tööülesande alusel. Ainult koguhind ei pruugi näidata, kas pakutud tööd ja tulemused on võrreldavad. Enne tellimuse kinnitamist kontrolli näiteks järgmist:

• Kas mõõdistusala ja töö täpsus vastavad projekteerija kirjeldatud vajadusele.
• Milliseid olemasolevaid ja maa-aluseid tehnovõrke kaasatakse ning milliste andmete põhjal need plaanile kantakse.
• Millised failid ja dokumendid antakse üle, näiteks digitaalne joonis, PDF-väljavõte ja vajadusel uuringu aruanne.
• Millal välitööd tehakse ja millal saad tulemused kätte.
• Kas enne töö alustamist on vaja täpsustada lisatingimusi kohaliku omavalitsuse või võrguvaldajatega.

Kui sa ei tea, millist detailsust või failivormingut projekteerija vajab, küsi see enne pakkumiste küsimist üle. Selge lähteülesanne aitab vältida olukorda, kus tellitud plaani tuleb hiljem täiendada või uuesti mõõdistada.

Levinud küsimused

Kas geodeetiline alusplaan on sama mis katastrimõõdistamine?

Ei. Geoalus kirjeldab maa-ala olemasolevat olukorda projekti lähteandmete jaoks. Katastrimõõdistamise eesmärk on kinnistu piire kindlaks teha või täpsustada vastava korra alusel. Kui vajad kindlust piiri täpse asukoha kohta, pöördu litsentseeritud maamõõtja poole.

Kas iga maja ehitamiseks on kindlasti vaja uut geoalust?

Mitte automaatselt igas olukorras. Vajadus sõltub kavandatavast ehitisest, projekteerimiseks vajalikest lähteandmetest, olemasoleva plaani sobivusest ja konkreetse asukoha nõuetest. Küsi see enne tellimist üle projekteerijalt ning vajadusel kohalikult omavalitsuselt.

Mida peaksin enne hinnapakkumise küsimist valmis panema?

Pane valmis kinnistu aadress või katastritunnus, lühike kirjeldus kavandatavast tööst ja olemasolevad plaanid või uuringud. Küsi ka, millises failivormingus tulemused saad ning kas pakkumine sisaldab kõiki sinu projekti jaoks vajalikke mõõdistusandmeid.

Enne päringu esitamist

Kui tead, millist geoalust või mõõdistust sinu projekt vajab, saad esitada BeforeBuildingus tasuta päringu. Kirjelda kinnistut ja kavandatavat tööd ning lisa olemasolevad lähteandmed. Seejärel saad tutvuda päringu vastu huvi tundnud spetsialistidega ja valida ettevõtted, kellelt soovid hinnapakkumist.

Kasulikud allikad

• Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded – Riigi Teataja
• Ehitusseadustik – Riigi Teataja
• Litsentseeritud maamõõtja määrab täpsed piirid – Maa- ja Ruumiamet

Geoaluse vajadus ja vajalik sisu sõltuvad konkreetsest projektist ning asukoha nõuetest. Enne tellimist täpsusta tööülesanne projekteerija, geodeedi ja vajadusel kohaliku omavalitsusega.