Milliseid uuringuid ja mõõdistusi võib enne projekteerimist vaja minna?

Enne uue maja ehitamist, juurdeehituse kavandamist või suuremat ümberehitust tasub välja selgitada, millised andmed on kinnistu ja hoone kohta olemas. Uuringud ja mõõdistused annavad arhitektile, projekteerijale ning teistele spetsialistidele lähteandmed, mille põhjal saab teha läbimõeldud lahendusi. Kõik projektid ei vaja samu uuringuid – vajalikud tööd sõltuvad kavandatavast tegevusest, asukohast ja olemasolevatest andmetest.

1. Topo-geodeetiline uuring ehk geoalus

Topo-geodeetilise uuringu käigus kaardistatakse planeeritaval maa-alal olemasolev olukord. Töö tulemusena koostatakse maa-ala plaan ehk kõnekeeles geoalus, mida saab kasutada planeeringu või ehitusprojekti lähteandmena. Uuringu täpne sisu ja ulatus sõltuvad objektist ning töö lähteülesandest.

Geoalusel võivad olla esitatud näiteks maapinna kõrgused ja reljeef, olemasolevad hooned ja rajatised, juurdepääsud, nähtavad olukorraelemendid ning uuringu ulatusse jäävad tehnovõrgud. See teave aitab projekteerijal hinnata, kuhu ehitis sobitada, kuidas lahendada kõrgused ja juurdepääs ning millega tuleb olemasolevas keskkonnas arvestada.

Mida tellijana meeles pidada?

Enne uue mõõdistuse tellimist tasub välja selgitada, kas olemasolev geoalus on olemas ja kas see kajastab praegust olukorda. Selle sobivuse konkreetse projekti jaoks võiks üle kontrollida projekteerija või geodeediga.

Oluline: geoalus ei ole automaatselt kinnistu täpse piiri määramise ametlik dokument.

Kui ehitis või rajatis on kavandatud piiri lähedale või piiri asukoht on ebaselge, küsi nõu litsentseeritud maamõõtjalt ning kontrolli, kas vaja on katastrimõõdistamist.

2. Ehitusgeoloogiline ehk geotehniline uuring

Geoloogilise uuringu eesmärk on saada andmeid pinnasekihtide ja maapõue kohta. Selline info võib olla oluline näiteks vundamendi, keldri, tugimüüri või muude pinnasega seotud lahenduste kavandamisel. Vajadus sõltub muu hulgas pinnase eeldatavatest tingimustest, kavandatava ehitise omadustest ja projekteerimise lähteülesandest.

Uuringuga selgitatakse välja, milliste pinnaseoludega tuleb arvestada. Vajaduse ja uuringu ülesande järgi võidakse hinnata ka pinnasevee tingimusi. Tulemused aitavad projekteerijal valida sobivaid lahendusi ning märgata võimalikke riske enne, kui ehitustöödega on alustatud.

Ehitusgeoloogiline uuring ei ole automaatselt iga väikese töö eel vajalik. Kui see on vajalik, tuleb uuringu meetod ja maht määrata konkreetse maa-ala ning kavandatava ehitise järgi. Küsi projekteerijalt, kas uuringut on vaja ning millistele küsimustele see peaks vastama.

3. Olemasoleva hoone mõõdistamine ja seisukorra hindamine

Kui plaanid olemasoleva maja renoveerimist, juurdeehitust või ruumide ümberkujundamist, võib vaja minna hoone mõõdistamist. Selle käigus fikseeritakse hoone tegelikud mõõdud ja ruumilahendus, et projekteerija ei peaks lähtuma vanadest või ebatäpsetest joonistest.

Hoone mõõdistamine ja tehnilise seisukorra hindamine on siiski eri tööd. Mõõdistamine aitab aru saada hoone tegelikust geomeetriast; konstruktsioonide või tehnosüsteemide seisukorra hindamiseks võib vaja minna vastava pädevusega spetsialisti. Milliseid töid vaja läheb, sõltub kavandatava muudatuse ulatusest ja olemasoleva hoone dokumentatsioonist.

4. Milliseid lähteandmeid võib veel vaja minna?

Lisaks välitöödele võib projekteerijal vaja minna muid dokumente ja andmeid. Näiteks tasub varakult välja selgitada:

• kehtiva detailplaneeringu või projekteerimistingimuste info ning kinnistul kehtivad piirangud;
• olemasolevate vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja teiste tehnovõrkude andmed ning vajadusel liitumistingimused;
• varasemad mõõdistused, uuringuaruanded ja olemasoleva hoone joonised;
• teave kaitsealuste objektide, väärtuslike puude või muude eritingimuste kohta, kui need võivad kavandatavat tööd mõjutada.

Kõiki loetletud andmeid ei ole vaja iga projekti puhul. Eesmärk on koguda just need lähteandmed, mida konkreetne kavatsus ja projekteerimine vajavad.

5. Kuidas alustada? Neli praktilist sammu

1. Kirjelda oma plaani. Kas soovid ehitada uue maja, laiendada olemasolevat, teha hoones ümberehitust või kujundada krunti? Pane kirja asukoht ja peamised soovid.

2. Kogu olemasolevad dokumendid. Otsi üles kinnistu andmed, vanad plaanid, eelnevad uuringuaruanded ja hoone joonised. Ära eelda, et vanad dokumendid on automaatselt piisavalt ajakohased.

3. Räägi projekteerijaga. Küsi, milliseid lähteandmeid on sinu projektiks vaja ja millises formaadis need tuleb esitada. Vajadusel aitab projekteerija määrata, kas alustada geoalusest või tellida ka ehitusgeoloogiline uuring.

4. Küsi pakkumised selge tööülesandega. Kui küsid mõõdistajalt või uuringu tegijalt hinnapakkumist, kirjelda objekti, kavandatavat tegevust ja seda, millist tulemust vajad. Nii on pakkumisi lihtsam võrrelda.

Levinud küsimused

Kas kõik projektid vajavad geodeetilist ja geoloogilist uuringut?

Ei. Vajalikud tööd sõltuvad kavandatavast ehitisest või ümberehitusest, asukohast, pinnasest, olemasolevatest dokumentidest ning projekteerija ja pädeva asutuse nõuetest. Uuringute vajadus tasub selgitada välja võimalikult vara.

Kas vana geoalust võib uuesti kasutada?

Mõnikord võib, kuid enne kasutamist tuleb kontrollida, kas see kajastab tegelikku olukorda, sisaldab projekti jaoks vajalikke andmeid ja sobib konkreetse töö lähtealuseks. Hinda seda koos projekteerija või geodeediga.

Kas geoalus näitab kinnistu täpset piiri?

Mitte tingimata. Geoalusele kantud katastriüksuse piir võib sõltuvalt olemasolevatest andmetest olla ebatäpne. Kui piir on ehitise asukoha seisukohast oluline, küsi nõu pädevalt maamõõtjalt.

Enne päringu esitamist

Kui oled selgitanud, milliseid uuringuid või mõõdistusi sinu projekt vajab, saad esitada BeforeBuilding.ee lehel tasuta päringu. Tutvu huvi üles näidanud spetsialistidega ja vali, kellelt soovid hinnapakkumist. Lisa päringusse võimalikult selge kirjeldus töö eesmärgist ja olemasolevatest dokumentidest.

Kasulikud allikad

• Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded – Riigi Teataja
• Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded – Riigi Teataja
• Litsentseeritud maamõõtja määrab täpsed piirid – Maa- ja Ruumiamet
• Maaomaniku meelespea – Maa- ja Ruumiamet
• Ehitusgiid – e-ehituse platvorm

Ehitus- ja uuringunõuded võivad sõltuda konkreetsest projektist. Enne töö tellimist kontrolli tingimused üle projekteerija ja kohaliku omavalitsusega.