Enne ehitamist tuleb hinnata ka krundil kasvavaid puid – mida peab teadma dendroloogilisest inventeerimisest?

Üks oluline samm enne projekteerimisega edasi liikumist võib olla dendroloogiline inventeerimine ehk krundil kasvavate puittaimede hindamine. Mida see tähendab, millal seda vaja läheb ja kuidas on see seotud puude säilitamise ning asendusistutusega?

1. Mis on dendroloogiline inventeerimine?

Dendroloogiline inventeerimine on olemasolevate puude ja põõsaste kaardistamine ning nende seisundi ja haljastusliku väärtuse hindamine.

Töö käigus selgitatakse muu hulgas välja:

• millised puu- ja põõsaliigid krundil kasvavad;
• milline on nende seisukord ja haljastuslik väärtus;
• millised puud võiksid säilida ning millised võivad vajada täiendavat hindamist;
• kuidas paikneb olemasolev haljastus kavandatava ehituse suhtes.

Tulemused vormistatakse vastavalt konkreetse töö ja kohaliku omavalitsuse nõuetele. Need annavad projekteerijale olulist teavet, et hoone, juurdepääsuteed ja tehnovõrgud saaks kavandada olemasoleva haljastusega võimalikult hästi arvestades.

2. Millal võib dendroloogiline inventeerimine olla vajalik?

Inventeerimise vajadus sõltub omavalitsusest, piirkonnast, kinnistu olukorrast ja kavandatavast tegevusest. See võib olla nõutud näiteks detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamisel, samuti teede, tehnovõrkude ja muude rajatiste kavandamisel.

Nõuded ei ole kõikjal ühesugused. Seetõttu tasub juba ehituse ettevalmistamise alguses uurida kohalikust omavalitsusest, kas sinu kinnistu puhul on dendroloogiline inventeerimine vajalik ja millistele tingimustele see peab vastama.

Miks tasub sellega tegeleda varakult?

Kui haljastuse hindamine jääb projekteerimise lõppjärku, võib selguda, et kavandatud hoone või tehnovõrkude asukohta tuleb muuta või projekti täiendada. Varajane hindamine aitab selliseid olukordi ennetada.

3. Miks on oluline väärtuslikud puud säilitada?

Suured ja vanemad puud annavad kinnistule iseloomu, pakuvad varju, kaitsevad tuule eest ning loovad meeldivama elukeskkonna. Nende väärtus ei seisne ainult välimuses – väljakujunenud haljastuse taastumine võib võtta aastaid.

Dendroloogiline inventeerimine aitab välja selgitada, millised puud on väärtuslikud ja kuidas nendega projekteerimisel arvestada. Mõnikord piisab hoone või juurdepääsu asukoha kohandamisest, et säilitada puu, mille eemaldamist esialgu vajalikuks peeti.

Puude säilitamine ei ole siiski alati võimalik. Ehituse lahendus, puude seisund, ohutus ja kohalduvad nõuded võivad tähendada, et osa haljastusest tuleb eemaldada. Oluline on teha need otsused teadlikult ja võimalikult varakult.

4. Mis on asendusistutus ja millal võib seda vaja minna?

Kui ehituse või muu kavandatud tegevuse tõttu on vaja puid likvideerida, võib kohalik omavalitsus nõuda asendusistutust. See tähendab, et eemaldatavate puude asemel tuleb istutada uued puud või täita muud kohaliku omavalitsuse määratud haljastusnõuded.

Asendusistutuse kohustus, ulatus ja tingimused sõltuvad konkreetsest asukohast ning kehtivatest nõuetest. See ei tähenda automaatselt, et iga eemaldatud puu tuleb asendada üks ühele.

Dendroloogiline inventeerimine annab ülevaate olemasolevast haljastusest ja aitab hinnata kavandatava tegevuse mõju sellele. Inventeerimise tulemusi saab kasutada puude säilitamise ja eemaldamisega seotud otsuste ettevalmistamisel ning vajaduse korral asendusistutuse lahenduse kavandamisel.

Kui asendusistutus on nõutud, tuleb selle tingimused kohaliku omavalitsusega täpsustada. Nii saab arvestada juba projekti koostamisel sellega, kuhu uued puud istutada ja kuidas need sobituvad tulevase hoone ning õuealaga.

5. Kes teeb dendroloogilise inventeerimise?

Dendroloogilist inventeerimist teeb vastava hariduse ja pädevusega spetsialist, kes tunneb puittaimi ning oskab hinnata nende seisundit ja haljastuslikku väärtust.

Seda teenust pakub ka maastikuarhitekt, kui tal on töö tegemiseks vajalik kvalifikatsioon ja pädevus. Maastikuarhitekti eelis on võimalus siduda olemasoleva haljastuse hindamine kinnistu tervikliku ruumilise lahendusega.

Nii ei vaadelda puid eraldiseisvalt, vaid hinnatakse ka seda, kuidas neid saaks säilitada ning kuidas olemasolev ja kavandatav haljastus sobituvad hoone, juurdepääsude ja õueala kasutusega.

6. Mida peaks kinnistuomanik enne tellimist teadma?

Enne dendroloogilise inventeerimise tellimist tasub arvestada mõne olulise asjaoluga.

• Telli või kontrolli geoaluse olemasolu. Dendroloogilise inventeerimise koostamiseks on vajalik aktuaalne geodeetiline alusplaan ehk geoalus, millele saab kanda krundil kasvavate puittaimede asukohad ja inventeerimise tulemused. Ilma sobiva geoaluseta ei saa inventeerimist korrektselt koostada.

• Uuri kohaliku omavalitsuse nõudeid. Küsi, kas sinu kinnistul on inventeerimine vajalik ning millises etapis tuleb see teha.

• Valmista ette olemasolevad dokumendid. Kui sul on detailplaneering või esialgne ehitusprojekt, anna sellest spetsialistile teada.

• Kirjelda oma plaane. Selgita, kuhu soovid ehitada, milliseid alasid muuta ning milliseid puid sooviksid võimalusel säilitada.

• Täpsusta töö ulatust. Küsi, millised dokumendid valmivad ning kas lisaks inventeerimisele on vaja kavandada ka haljastust või asendusistutust.

Kui vajalik geoalus on olemas ja kohaliku omavalitsuse nõuded varakult välja selgitatud, saab inventeerimisega õigel ajal alustada ning vältida hilisemaid viivitusi projekteerimisel.

Kokkuvõtteks

Dendroloogiline inventeerimine võib olla oluline osa ehituse ettevalmistamisest. See aitab hinnata krundil kasvavaid puid, säilitada võimalusel väärtuslikku haljastust ning selgitada välja, kas puude eemaldamisega kaasnevad täiendavad nõuded, näiteks asendusistutus.

Inventeerimise vajadus sõltub konkreetsest kinnistust ja kohaliku omavalitsuse nõuetest, mistõttu tasub see küsimus lahendada enne, kui ehitusprojekt on liiga kaugele jõudnud.

Planeerid ehitust ja vajad abi oma kinnistu haljastuse hindamisega? BeforeBuildingu kaudu saad esitada tasuta päringu ning leida maastikuarhitekti, kes aitab sul järgmised sammud läbi mõelda.

BeforeBuilding – leia oma projektile sobiv spetsialist ühest kohast.