Maastikuarhitektuur väljaspool koduaeda: kuidas sünnib toimiv ja kutsuv väliruum?

Hästi kavandatud väliruum ei ole lihtsalt hoone ümber olev haljastus. See mõjutab seda, kuidas inimesed hoonesse saabuvad, kus nad soovivad aega veeta, kuidas nad ruumi tajuvad ja millise mulje keskkond neile jätab.

Ettevõtte, kinnisvaraarendaja või avaliku ruumi tellija jaoks tähendab see võimalust luua keskkond, mis toetab hoone funktsiooni, parandab kasutuskogemust ning seob arhitektuuri ümbritseva maastikuga.

1. Hoone ei lõpe välisuksega

Uue büroohoone, hotelli või ärikeskuse kavandamisel pööratakse palju tähelepanu arhitektuurile, siseviimistlusele ja tehnilistele lahendustele. Hoone ümbruse kujundamine võib aga jääda tagaplaanile ning piirduda esialgu parkimisala, kõnniteede ja mõne istutusalaga.

Tegelikult on väliruum hoone terviku oluline osa.

Kujuta ette büroohoonet, mille ümber on palju kõvakattega pinda, kuid puuduvad varjulised istumiskohad, rohelus ja meeldivad jalakäijate teekonnad. Võrdle seda keskkonnaga, kus sissepääs on selgelt leitav, liikumisteed on loogilised, haljastus pakub varju ning töötajatel on võimalus vaheajal õues istuda.

Mõlemad hooned võivad täita sama funktsiooni, kuid nende kasutuskogemus on erinev.

Maastikuarhitekt aitab läbi mõelda, kuidas hoone ja seda ümbritsev väliruum koos toimivad. See hõlmab nii liikumist, ruumi jaotust, haljastust, materjale, valgustust kui ka inimeste võimalusi välialasid kasutada.

Eesmärk ei ole lihtsalt lisada hoone ümber rohelust, vaid luua keskkond, millel on selge funktsioon ja väärtus.

2. Ettevõtte ümbrus on osa selle identiteedist

Ettevõtte füüsiline keskkond kujundab muljet juba enne, kui külastaja astub üle lävepaku. Sissepääs, hoone esine, parkimisala, haljastus ja välialade korrashoid moodustavad terviku, mille põhjal tekib esmamulje.

See on oluline nii klientide, koostööpartnerite, töötajate kui ka teiste külastajate jaoks.

Büroohoone puhul võib hästi kavandatud väliruum pakkuda töötajatele võimalust õues töötada, lõunapausi pidada või kolleegidega kohtuda. Hotelli puhul võib aed olla koht puhkamiseks, jalutamiseks ja ümbruse nautimiseks. Restorani juurde kuuluv terrass võib aga olla oluline osa külastuskogemusest.

Maastikuarhitekt aitab leida lahenduse, mis toetab konkreetse ettevõtte tegevust ja ruumi kasutajaid.

Oluline on mõelda ka sellele, millist identiteeti soovitakse edasi anda. Kas keskkond peaks mõjuma esindusliku ja linnalikuna, rahuliku ja looduslähedasena või hoopis avatud ja kogukonda kutsuvana?

Need valikud ei sünni ainult taimede või mööbli valimisega. Need algavad ruumi terviklikust kavandamisest.

3. Hotellid ja spaad: väliruum on osa külastuskogemusest

Hotelli või spaa külastaja ei hinda ainult tuba, teenindust ja siseinterjööri. Kogemuse juurde kuulub ka see, mida ta näeb aknast, kuhu saab jalutama minna ning kas välialad kutsuvad puhkama ja aega veetma.

Läbimõeldud väliruum võib ühendada hoone ümbritseva loodusega, pakkuda privaatsust ning luua erinevaid võimalusi puhkamiseks.

Näiteks võib maastikuarhitekt kavandada:

• rahulikke istumis- ja puhkealasid;
• jalutusradasid ning ühendusi hoone eri osade vahel;
• terrassi, mis sobitub ümbritseva maastikuga;
• tuule ja päikese eest kaitstud välialasid;
• haljastust, mis loob privaatsust ja aitab ruumi liigendada;
• valgustuse ja materjalide terviklikku lahendust.

Spaade puhul võib väliruum olla otseselt seotud heaolukogemusega. Looduslähedane puhkeala, vaikne aianurk või õueala, mis ühendab vee, taimestiku ja erinevad istumiskohad, võib olla oluline osa kogu keskkonnast.

Selleks, et välialad oleksid lisaks ilusale välimusele ka praktilised, tuleb arvestada kasutajate liikumise, hooldusvajaduse, ilmastiku, privaatsuse ja ohutusega.

4. Katuseterrass ei ole lihtsalt katusele paigutatud aed

Linnakeskkonnas on väliruumi sageli vähe. Seetõttu pakuvad katuseterrassid, katuseaiad ja muud hoonega seotud välialad võimalust luua uusi puhke- ja kohtumispaiku seal, kus maapinnal pole selleks piisavalt ruumi.

Kuid katuseterrassi kavandamine ei tähenda lihtsalt mõne taimekasti, istumiskoha ja terrassimööbli lisamist.

Läbi tuleb mõelda, kuidas inimesed ruumis liiguvad, millised on vaated, kuhu langeb päike, kuidas lahendada tuulekaitse ja valgustus ning millised alad sobivad töötamiseks, puhkamiseks või koosviibimiseks.

Samuti tuleb arvestada tehniliste tingimustega. Konstruktsioonide kandevõime, veetihedus, drenaaž, katuse kalded, haljastuse kasvusubstraadi paksus ja ligipääs hoolduseks võivad mõjutada seda, milliseid lahendusi on võimalik rajada. Need küsimused vajavad koostööd arhitekti, konstruktorite ja teiste asjaomaste spetsialistidega.

Maastikuarhitekt aitab siduda ruumilise idee nende tingimustega ning luua terviku, mis vastab nii kasutajate ootustele kui ka hoone võimalustele.

Hästi kavandatud katuseterrass võib muuta seni vähe kasutatud pinna väärtuslikuks väliruumiks, kus inimesed saavad kohtuda, puhata või ümbritsevat linnakeskkonda nautida.

5. Maastikuarhitekt aitab kujundada ka linnaruumi

Maastikuarhitektuuri roll ei piirdu eramaade ja ärihoonete kinnistutega. See on oluline ka tänavate, väljakute, parkide, haljasalade ja muude avalike ruumide kavandamisel.

Linnaruumi puhul tuleb arvestada paljude erinevate kasutajatega. Ühes kohas liiguvad jalakäijad, jalgratturid ja lapsevankriga inimesed, teises kohtuvad töötajad, elanikud ja külastajad. Mõnes piirkonnas on oluline pakkuda puhkekohti, teises parandada jalakäijate ühendusi või luua kuuma ilmaga rohkem varju.

Maastikuarhitekt aitab läbi mõelda, kuidas erinevad funktsioonid omavahel sobituvad ning kuidas luua ruum, mis oleks meeldiv, arusaadav ja kasutatav.

Linnaruumis on olulised näiteks:

• mugavad ja loogilised liikumisteed;
• puhke- ja kohtumispaigad;
• puude ja muu haljastuse roll varju ning mikrokliima kujundamisel;
• sademevee käitlemine ja vett läbilaskvate pindade kasutamine;
• ligipääsetavus eri vanuses ja erinevate vajadustega inimestele;
• ruumi sidumine ümbritsevate hoonete ja tänavavõrguga.

Need valikud mõjutavad seda, kas inimesed soovivad ruumis viibida või liiguvad sealt lihtsalt võimalikult kiiresti läbi.

Seega ei ole maastikuarhitektuuri eesmärk ainult keskkonda kaunistada. See aitab kujundada ruumi, mis toetab inimeste igapäevast elu ja muudab linnakeskkonna meeldivamaks.

6. Haljastus ei ole ainult dekoratsioon

Taimestik on väliruumi oluline osa, kuid selle väärtus ei piirdu visuaalse iluga.

Puud võivad pakkuda varju, vähendada otsese päikesekiirguse mõju ja toetada linnaruumi mikrokliimat. Läbimõeldud taimestik võib aidata siduda eri ruumiosi, pakkuda elupaiku teistele liikidele ning muuta keskkonna hooajaliselt mitmekesisemaks.

Samal ajal peab haljastus sobima konkreetse kasvukoha tingimustega. Arvestada tuleb pinnase, niiskuse, valguse, tuule, taimede kasvuruumi ja tulevase hooldusega.

Näiteks võib esialgu efektne, kuid kasvukohale sobimatu lahendus vajada hiljem palju lisatööd. Kui puudele pole jäetud piisavalt kasvuruumi või istutusalad on kavandatud ilma vee liikumist arvestamata, võib tulemuseks olla keskkond, mis ei toimi ootuspäraselt.

Maastikuarhitekt aitab leida tasakaalu ruumi kasutamise, haljastuse, tehniliste tingimuste ja pikaajalise hoolduse vahel.

Hea haljastuslahendus ei pea olema keeruline ega nõudma pidevat tähelepanu. Oluline on, et see sobiks keskkonda ja toetaks väliruumi eesmärki.

7. Millal tasub ettevõttel maastikuarhitekt kaasata?

Maastikuarhitekti kaasamine on eriti mõistlik siis, kui kavandatakse uut hoonet, olemasoleva kinnistu ümberkujundamist või suuremat investeeringut välialadesse.

Spetsialisti tasub kaaluda näiteks juhul, kui:

• ehitad või arendad büroohoonet, hotelli, spaad või ärikeskust;
• soovid kujundada katuseterrassi või katuseaeda;
• olemasolev hoone ümbrus ei toeta enam selle kasutamist;
• soovid muuta parkimis- ja kõnnialade kõrval oleva ruumi meeldivamaks;
• vajad välialasid töötajatele, klientidele või külastajatele;
• kinnistu on keeruline või sellel tuleb lahendada kõrguste erinevused, sademevesi või säilitatav haljastus;
• soovid, et väliruum oleks kooskõlas hoone arhitektuuri ja ettevõtte identiteediga.

Mida varem maastikuarhitekt projekti kaasatakse, seda rohkem on tavaliselt võimalusi ruumilisi lahendusi mõjutada. Kui välialade põhimõtted selguvad alles ehituse lõpus, võivad olulised valikud olla juba tehtud ning nende muutmine kulukam.

8. Kuidas maastikuarhitektiga koostööd alustada?

Esimese vestluse jaoks ei pea olema valmis kujunduslahendust. Piisab sellest, kui oskad kirjeldada projekti eesmärki ja seda, kuidas soovid väliruumi kasutada.

Ettevõtte puhul võiks läbi mõelda:

• kes hakkavad väliala kasutama ja millistel eesmärkidel;
• milliseid funktsioone on vaja – näiteks puhkeala, terrass, jalakäijate ühendused või esinduslik sissepääs;
• millised on kinnistu ja hoone tehnilised tingimused;
• milline on eelarve ja projekti ajakava;
• millist abi vajad – kas esmast ideed, terviklahendust või detailsemat projekteerimist.

Pakkumist küsides tasub uurida, milliseid töid teenus sisaldab, millised joonised valmivad, kas vaja on kaasata teisi spetsialiste ning kuidas toimub koostöö projekti järgmistes etappides.

Maastikuarhitekt ei pea kõiki erialasid ise katma. Suuremate projektide puhul on sageli oluline koostöö arhitektide, inseneride, valgustusspetsialistide ja teiste asjatundjatega.

Väliruum on osa tervikust

Olgu tegemist büroohoone, hotelli, spaakompleksi, katuseterrassi või avaliku väljakuga – hästi kavandatud väliruum ei ole hoone kõrval asuv lisand. See on osa keskkonnast, mida inimesed iga päev kasutavad ja kogevad.

Maastikuarhitekti roll on aidata siduda ruumilised, funktsionaalsed, looduslikud ja tehnilised vajadused üheks tervikuks. Tulemuseks võib olla keskkond, mis on meeldivam kasutada, sobib paremini oma eesmärgiga ning arvestab ümbritseva maastikuga.

Maastikuarhitektuur ei tähenda ainult haljastuse kujundamist. See tähendab ruumi loomist inimestele.

Leia oma projektile sobiv maastikuarhitekt

Kui kavandad ettevõtte hoone ümbrust, soovid luua katuseterrassi või arendada hotelli, spaad või muud väliruumi, tasub spetsialist kaasata juba ideede kujundamise etapis.

BeforeBuilding.ee kaudu saad esitada tasuta päringu ja tutvuda oma projektist huvitatud spetsialistidega. Kirjelda, millist keskkonda soovid luua, millised on projekti eesmärgid ja millist abi vajad.

Läbimõeldud väliruum algab heast plaanist. Esita BeforeBuilding.ee-s tasuta päring ja leia oma projektile sobiv maastikuarhitekt.

Kasulikud allikad

Artikkel on üldistav praktiline juhis. Konkreetse projekti puhul sõltuvad vajalikud uuringud, projekteerimisülesanded, dokumentatsioon ja spetsialistide pädevus projekti sisust.

• Eesti Maastikuarhitektide Liit – Maastikuarhitektuur ja eriala tutvustus: https://maastikuarhitekt.ee/maastikuarhitektuur/saa-maastikuarhitektiks
• Kutseregister – Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11338692
• Kliimaministeerium – Euroopa Nõukogu maastikukonventsioon: https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/euroopa-noukogu-maastikukonventsioon