Kui kaua detailplaneering aega võtab ja millest sõltub selle menetlemise kestus?

Üht kindlat vastust ei ole. Detailplaneeringu menetlemise kestus sõltub muu hulgas planeeringu eesmärgist, ala keerukusest, vajalike uuringute ja kooskõlastuste mahust ning kohaliku omavalitsuse menetlusest. Seetõttu tasub planeerimisele aega varuda ja küsida juba alguses spetsialistilt realistlikku esialgset ajakava.

1. Miks ei saa detailplaneeringule anda üht kindlat tähtaega?

Detailplaneeringud erinevad nii suuruse, eesmärgi kui ka keerukuse poolest. Mõne planeeringu puhul on lähteolukord selge, teise puhul tuleb lahendada juurdepääsud, tehnovõrgud, keskkonna- või haljastusküsimused ning sobitada kavandatav lahendus ümbritseva ruumiga.

Menetlus ei koosne ainult jooniste koostamisest. Planeeringu lahendust tuleb vajaduse korral täiendada, esitada see omavalitsusele ning läbida seaduses ja konkreetse menetluse puhul ette nähtud kooskõlastamise, avalikustamise ja otsustamise etapid.

Seetõttu võib esialgne ajakava muutuda, kui selguvad uued asjaolud, küsitakse lisateavet või lahenduse kohta esitatakse ettepanekuid ja vastuväiteid.

2. Millised tegurid mõjutavad menetlemise kestust?

• Planeeringuala ja eesmärk. Ühe krundi arendamine ja suurema ala terviklik planeerimine võivad nõuda väga erinevat töömahtu.

• Lähteandmete olemasolu. Kui vajalikud alusandmed ja kinnistu kohta käiv info on olemas, on lihtsam tööga alustada. Puuduv või aegunud info võib tuua kaasa lisatöid.

• Uuringute ja tehniliste lahenduste vajadus. Sõltuvalt asukohast ja kavandatavast tegevusest võib vaja minna uuringuid või täiendavaid lahendusi näiteks liikluse, tehnovõrkude, haljastuse või keskkonnatingimuste kohta.

• Koostöö ametiasutuste ja võrguvaldajatega. Juurdepääsude, vee, kanalisatsiooni, elektri ja muude küsimuste lahendamine võib eeldada mitme osapoole kaasamist.

• Ettepanekud ja vastuväited. Menetluse käigus esitatud arvamused võivad nõuda lahenduse täiendamist või arutelusid.

• Kohaliku omavalitsuse menetlus ja otsused. Planeering liigub läbi vajalike menetlusetappide ning lõplik ajakava sõltub ka nende läbimisest.

3. Millistest etappidest protsess koosneb?

Detailplaneeringu koostamise ja menetlemise täpne käik sõltub konkreetsest planeeringust ning kohalduvatest nõuetest, kuid üldjoontes võib protsess hõlmata järgmisi samme:

1. Eesmärgi ja lähteülesande selgitamine koos kinnistuomaniku, planeerija ja kohaliku omavalitsusega.

2. Vajalike alusandmete kogumine ning olemasoleva olukorra analüüsimine.

3. Planeeringulahenduse koostamine ja vajaduse korral uuringute tellimine.

4. Lahenduse esitamine omavalitsusele ning vajalike kooskõlastuste saamine ja täienduste tegemine.

5. Avalikustamise ja arvamuste esitamise etapid, kui need on konkreetse menetluse puhul nõutud.

6. Planeeringu vastuvõtmine ja kehtestamise otsustamine vastavalt kehtivale korrale.

Kõik etapid ei pruugi igas olukorras kulgeda samas järjekorras või sama mahuga. Planeerija ja omavalitsus saavad selgitada, milline menetluskäik sinu juhtumi puhul rakendub.

4. Kuidas saab tellija protsessi sujuvamaks muuta?

Kuigi kogu menetluse kestus ei sõltu ainult kinnistuomanikust, saab tellija aidata vältida tarbetuid viivitusi, kui vajalikud küsimused selgitatakse välja võimalikult vara.

• Pane eesmärk selgelt paika. Mõtle läbi, mida soovid kinnistul teha ning millised on sinu peamised vajadused.

• Kogu olemasolev info. Valmista ette kinnistu andmed, olemasolevad planeeringud ja muu asjakohane dokumentatsioon. Spetsialist aitab selgitada, milliseid alusandmeid on veel vaja.

• Aruta võimalused omavalitsusega läbi. Uuri, millised nõuded ja piirangud võivad kavandatavat lahendust mõjutada.

• Vali sobiva kogemusega planeerija. Küsi, milliseid sarnaseid planeeringuid ta on koostanud ja kuidas ta menetluse käiku ning suhtlust osapooltega korraldab.

• Lepi kokku ajakava ja suhtlus. Küsi esialgset ajakava, võimalikke riske ja seda, kuidas saad töö edenemisest ülevaate.

5. Kas detailplaneeringu kehtestamine tähendab, et võib kohe ehitama hakata?

Mitte tingimata. Detailplaneeringu kehtestamine on oluline samm, kuid enne ehitamist võib vaja minna ka ehitusprojekti ning ehitusluba või ehitusteatist, sõltuvalt kavandatavast ehitisest ja töödest. Samuti tuleb täita muud konkreetsele kinnistule ja ehitusele kohalduvad nõuded.

Seetõttu tasub vaadata planeerimist osana suuremast protsessist: detailplaneeringu ajakavale võivad järgneda projekteerimine, vajalike lubade või teatiste menetlemine ning muud ettevalmistused. Milliseid samme täpselt vaja on, tuleks selgitada kohaliku omavalitsuse ja pädeva spetsialistiga.

Kui kaua detailplaneering aega võtab?

Detailplaneeringu koostamisele ja menetlemisele tasub arvestada vähemalt 1–2 aastat, kuid keerukamate juhtumite puhul võib protsess kesta 3–5 aastat või kauemgi. Tegelik ajakulu sõltub planeeringu eesmärgist ja keerukusest, vajalike uuringute mahust, kooskõlastustest ning menetluse käigust.

Eestis tehtud analüüsid näitavad, et detailplaneeringu menetlus kestab sageli mitu aastat. Seetõttu tasub planeerimisega alustada võimalikult varakult ning küsida planeerijalt ja kohalikult omavalitsuselt konkreetse kinnistu kohta esialgset ajakava. Arvesta ka sellega, et detailplaneeringu kehtestamine ei tähenda tingimata, et kohe saab ehitama hakata – sellele võivad järgneda ehitusprojekti koostamine ning vajalikud load või teatised.

Kokkuvõtteks

Detailplaneeringu menetlemise kestus sõltub konkreetse ala ja kavandatava tegevuse keerukusest, lähteandmetest, uuringutest, kooskõlastustest ning menetluse käigust. Üht universaalset ajakava ei ole võimalik kõigile planeeringutele lubada.

Kõige mõistlikum on küsida juba alguses kohalikult omavalitsuselt ja planeerijalt, milline menetluskäik sinu kinnistu puhul tõenäoliselt rak

Vajad abi detailplaneeringu koostamisega? BeforeBuildingu kaudu saad esitada tasuta päringu ning leida planeerija, kes aitab sinu kinnistu võimalused ja järgmised sammud läbi mõelda.

BeforeBuilding – leia oma projektile sobiv spetsialist ühest kohast.